Lühikirjeldus:
Spikeballi, ristsugutis võrkpallist, käsipallist ja puhtast lõbust.
Klassikaline mäng on 2 vs 2 stiilis, kus tiimide eesmärgiks on lüüa pall võrgu põrkest vastasmängijatele nii, et nad ei saaks seda 3 puutega tagasi võrgule.
Mängu teeb eriti lõbusaks see, et sellel pole piire, mis tähendab, et võid minna väga loominguliseks – lüüa palli tahapoole, kõrgele õhku või tulistada kiirelt mööda batuuti.
Mänguväljaku ettevalmistus:
Vali mängimiseks tasane ja avar koht (muru, liiv vms.)
Pane kokku mänguväli, mis koosneb 5st jalast ja 5st raamist.
Pinguta võrk ühtlaselt üle raami igast küljest ning kontrolli, et mängupall ei oleks liiga täis või tühi (vajadusel kasuta pallipumpa).
Mängujuhend:
Tiimid (kaheliikmelised meeskonnad) seisavad mänguväljaku ümber nii, et servija ja vastuvõtja on üksteise vastas. Mängijad ja meeskonnad asetsevad nagu on kuvatud joonisel.
Kõik mängijad välja arvatud servi vastuvõtja peavad alustama vähemalt 1,5m kaugusel võrgust. Servi vastuvõtja võib seista mistahes soovitud kaugusel, sest serve võib lüüa mistahes jõuga; ka lühikesed servid on lubatud.
Pärast servi võivad kõik mängijad platsi suhtes oma positsiooni vahetada ja vabalt liikuda. Servi vastuvõtja tohib palli ka kohe tagasi lüüa.
Kui serv on tehtud, siis löögikord vahetub hetkel, kui pall puudutab võrku. Igal meeskonnal on oma löögikorra ajal kuni 3 puudet nagu võrkpallis.
Ja siit ka Spikeballi eesmärk – saata pall võrgu põrkest vastasmängijatele nii, et nad ei saaks seda kolme puudutusega tagasi võrgule.
Servimine:
– servija peab viskama palli vähemalt 20 cm kõrgusele;
– kui servija viskab palli õhku, peab ta seda lööma. Kukkumine, kinni püüdmine või viske vahelejätmist loetakse veaks;
– esimene serv võib olla viga. Kui servija teenib kaks viga, võidab vastuvõttev meeskond punkti;
– kui serviv meeskond võidab punkti, servib sama inimene uuesti. Vastasel juhul alustab uut servi vastasvõistkonna mängija vastavalt järjestusele.
Palli puudutused peavad meeskonnakaaslaste vahel vahelduma. Üks mängija võib järjestikused puudutused teha ainult siis, kui pall on tõusev või esimene puude oli palli blokeerimine. Teistel juhtudel on tegemist veaga.
Mängijad võivad palli löömiseks kasutada mistahes oma kehaosa. Küll aga tuleb palli tabada puhtalt – seda ei tohi püüda, tõsta ega visata. Samuti ei tohi palli lüüa kahe käega, isegi kui need on kokku pandud “võrkpalli stiilis”.
Punktiarvestus:
Spikeballi mängitakse punktiarvestusega, kus punkte võib võita nii serviv kui vastuvõttev meeskond.
Mänge mängitakse tavaliselt 11, 15 või 21 punktini.
Mängud tuleb võita kahe punktilise eduga, kui ei ole kokku lepitud või täpsustatud teisiti.
Mängukord lõpeb ja vastased saavad punkti kui:
– sinu korra ajal pall puutub kokku maaga või ei naase võrgule 3 puute jooksul;
– pall lüüakse vastu raami. Oluline on see, et igasugune ebatavaline põrgatus, mis raamiga kokku ei puutu, loetakse õigeks ja on mängitav.
– pall põrkab võrgul või raamil kaks korda.
Kui meeskonnad ei suuda omavahel olukorda kindlaks teha, mängitakse punkt lihtsalt uuesti.